Oh, vau! Albumeid vaadates sain aru, et see aasta on ikka kõvasti pildistatud, sest umbes pooled pildid jäid selle postituse rongist maha. Võib siis öelda, et need kõige lemmikumad said sorteeritud.
Kui nüüd ainult blogimist silmas pidada, siis see aasta on mulle justkui selguse toonud. Tean täpselt, miks ma seda blogi pean. Mul ei ole probleemi motivatsiooniga, mul ei ole probleemi, millest kirjutada ja mul ei ole kohustust üldse millestki kirjutada. Mulle meeldib loodu kohta öelda personal style blog. Mulle meeldib mood ja seda oma mätta otsast. Blogimine ei võrdu minu jaoks suu puhtaks rääkimisega, vaid stiili jagamisega. Saades inspiratsiooni, tahan seda ka ise jagada ja miks mitte olla ise kellelegi teisele inspiratsiooniks, julgustuseks, sõbraks.
Aasta 2016 ees on mul justkui mingi salapärane aukartus. Ma usun ja siiralt loodan, et tuleb üks paganama hea aasta. Hinges tunnen rahulolu ja ootusärevust. Killuke sellest postitasin ka eile facebooki, kus saab silma peal hoida meie remondi progressil. Ehitusmehi pole veel tarvis läinud. Kõigega on hakkama saanud Matis, tema isa ja nende kuldsed käed.
Hoidke enesele kalleid ja tehke 2016 unustamatuks!
