Loomadest ei saa ma üle ega ümber, seega väike animal small talk. Nimelt eile oli mul võimalus külastada Kallaste Turismitalu, kus lisaks talvistele seiklustele, oli seal ka kui mini zoo. Autost väljudes märkasin esimesena 3 kuust bernhardiini kutsikapoissi, kes oli kui väike pallike oma koheva ja paksu karvaga. Ka kass ei olnud hoovi pealt puudu. Hiljem üks kohalikest härradest uuris, kas ma eile sündinud kitsetalle soovin näha. Siinkohal pean mainima, et väiksena uinusin ma kassetidelt muinasjutte kuulates, millest kaks suurt lemmikut olid seitse kitsetalle ja kolm põrsakest. Igatahes sammud me aida poole seadsime, kus olid soojas haned, kitsed (nii suured kui väiksed), jänes ja kiisupoja, kes aidaustel kõõlus, et pai saada. Nädala vanust kitsetalle sain ka oma süles kussutada, kes oli sama pisike kui kiisuke. Ma armusin ära! Ta vaatas mind oma suurte silmadega ja ka mina ei saanud oma silma temalt ära. Muudkui silitasin. Kõiki. Olen end alati veidi linnavurleks pidanud, kuid sellistes kohtades käies tunnen, kuidas minus tärkab ürgne maapreili ja ma eilsest saadik muust ei räägi, kui et soovin omale seitset kitsetalle. Ok, kahest piisab ka, et neil koos lõbusam oleks.
prillid- Guess / kampsun- Vila / sall- Zara / saapad- Siison / käeehe- Mango
