Sõbranädal sai hoo sisse minnes 14nda õhtul Nukuteatri "musta kasti", kus toimus üritusesari Aken ning seekordseks esinejaks oli Mari Pokinen! Jaaa, ma olen fänn! Läheb küll päevi, nädalaid mööda, kus ma teda ei kuula, kuid kui see aeg tuleb, siis naudin! Ta hääl, viis ja sõnad on nii liigutavad. Sõbrapäev osutuski esimeseks korraks, kus käisin koos Matisega teda laivis kuulamas. Tuled hämardusid ning laval oligi Mari ja tema kaks kitarri. Olles ära laulnud esimesed sõnad mulle äratuntavast viisist, tundsin kuidas kurk läheb kuivaks nind tõmbus krampi. Nutumaik tuli, lihtsalt nii ilus oli!
Neljapäeva vara hommikul aga sõidsime Lätti. Mina pold varem Lätis suusatamas ega lauatamas käinud, seega läksimegi Lätit avastama. Tavaliselt alati käidud Soomes, Rootsis või Norras. Sõidsime autoga päris mitmed kohad läbi, millest olime kas teistelt kuulnud, et popid kohad või ise netist lugenud. Minu lemmikuks osutus Žagarkalns, Cesises. Eelmisel päeval käisime selle kõrval asuvas Ozolkalns'is, kuigi see jäi kuidagi igavaks. Žagarkalns'ises oli rohkem laskumisi ning seal oli tegevust nii trikitajatele, harrasajatele kui ka niisama liuglejatele.
